Mihkel Polli klaverikontsert „Peterburi sillad“
kõlas kurvameelne meloodia. Samas aga mõned noodid olid väga erksad, meenutasid nagu
sillerdamist, kuid siis kõlasid jälle traagilised noodid ning pala läks sujuvalt taas nukraks.
Vahepeal oli tunne nagu klaverit mängiks kaks erinevat inimest, sest mõningaid noote mängiti
väga jõuliselt, kuid samal ajal oli tagaplaanilt kosta vaikset ja rahulikku sillerdamist. Terves
palas toimus sarnane kordamine kurbus, sillerdamine, traagika ja hirm. Pala lõpuks läks
tempo väga aeglaseks ja traagiliseks ning lõpus toimus paari noodi kordus.
Teine kontserdi pool oli pühendatud F.Chopini loomingule ning esitamisele kuulusid
järgmised palad:
Masurkad op.17 - Algul väga rõõmus, meenutas mulle veidi filmi ,,Pisuhänd", kui
inimesed seal tantsisid. Tempo oli üsna kiire, kuid tagaplaanil kõlasid vaiksed
salapärased noodid. Terve pala vältel kujutasin ette mõnda vana mustvalget filmi.