Eesti rahvamuusika
Värsijala esimene silp on tugev, tavaliselt kostab selle
laulmisel rõhk. Värsijala teine pool on nõrk. Regilaulu värsimõõdu nimetus on silpide pikkust arvestav neljajalgne trohheus.
· Sõnade paigutamisel värijala tugevasse ja nõrka poolde arvestatakse sageli sõna algussilbi pikkust. Sõna pikk algussilp (II või III välte
sõnas metsa, lippasime) sobib värsijalas esimeseks (tugevaks) silbiks. Lühike algussilp (I välte sõnas ojale, minu) sobib paremini teiseks
(nõrgaks) sillbiks. Kui värsijala teises pooles esineb sõna lühike algussilp, võib seal kosta sõnaalguse rõhk. Muid silpe paigutatakse suhteliselt
vabalt.
· Regivärsid on vanemas murdekeeles. Neid mugandati ühest murrakust teise. Vanemad keelevormid on tänapäevastega võrreldes pikemad.
· Regilaulude väljendusviis on piltlik ja kujundlik. Laulude sisus peegeldub omaaegne külaühiskond, inimeste looduslähedane maailmataju
ja uskumused.
5.2
annaabi.ee 
