lateralis (BC7) - lateraalsilmuse kiudude vahel on samuti hallaine – nuclei lemnisci lateralis Kraniaalnärvide tuumad - BC V, VI, VII, VIII Retikulaarformatsiooni hallaine VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem - sisaldab suhteliselt rohkem valgeainet Fibrae pontis longitudinales - silla pikikiud, mis kuuluvad püramiidteele (BC8) või kortikopontiinteele (B9) Nuclei pontis (BC10) - sillatuumad - hallaine kogumid valgeaine piki- ja ristikiukimpude vahel - kortikopontiinteede ümberlülistuumad Fibrae pontis transversae (BC11) - silla ristikiud - on sillatuumade neuronite jätked, mis ristudes lähevad vastaspoolele ja moodustavad pedunculus cerebellaris medius VÄIKEAJU – CEREBELLUM - tagaaju dorsaalosa, mis on alaarplaadist välja kasvanud - kaal: umbes 150 g - paikenb tagumises koljuaugus
Ei ole väga tsütolüütiline, ilmselt jääb rakuga seotuks. Replitseerub hammustuskohal lihases minimaalsete sümptomitega / sümptomiteta (inkubatsioonifaas). Inkubatsioonifaasi kestus sõltub infektsioossest doosist ja infektsioonikoha kaugusest KNSile, ajule. Nädalaid kuni kuid pärast hammustust infitseerib viirus perifeerseid närve, liigub KNSi, ajju (prodromaalperiood). Aju infektsioon (hipokampus, ajutüvi, sillatuumad, cerebellumi Purkinje rakud) põhjustab klassikalisi sümptomeid, koomat, surma (neuroloogiline faas). Ajust dissemineerub viirus aferentseid neuroneid pidi tihedalt innerveeritud piirkondadesse – pea- ja kaelanahka, süljenäärmetesse, korneasse, reetinasse, nina limaskestale, neerupealise säsisse, neeruparenhüümi, pankrease atsinuserakkudesse. Areneb entsefaliit, neuronid degenereeruvad. Ja kuna ta juba süljenäärmetes on, siis sealt ta ka eritub.
annaabi.ee 
