Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
vaatajad, kelle arv olenes rongkäigu marsruudist. Rongkäigus liikus kõik tarvilik. Näiteks freskol:
ohvriloomad, ratsanikud, väärikad riigiametnikud, veekandjad, talituse läbiviimise riistad, mis olid
kaetud korvides kiste/kalathos (tapariistad). Viljatuulutusrest e liknon, kujutatud troonina. Sinna
kuulusid ka laulud ja tantsud. Sinna kuulus mõnikord ka aischrologia- häbiväärse ütlemine, nö
rituaalne ropendamine. Dirty talk naiste-meeste vahel, aga mingid piirid olid paigas. Nt sillanaljas
(gephyraid), kus prostid ahistasid oma määrkustega rongkäiku. Rongkäiku võisid kuuluda ka
mingid esemed, nt jumalarüü. Kanti ka mitmekülgseid maske mõnikord. Ohvriloomi võis olla väga
palju, suurimatel võis olla isegi sadu. Hekatombous- sada veist, paljude veistega ohver. Veis oli
kõige kallim ja suursugusem ohvriloom. Üldnõue oli see, et jookseks verd ja parem, kui oleks
imetaja. Mida kallim, seda uhkem. Igal pidustusel kindel liik ja arv. Nad olid spetsiifiliselt välja
valitud
annaabi.ee 
