Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele
langetatakse ühenduse meetodil ning milles osalevad komisjon, parlament
ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega. Teine sammas on ühine
välis- ja julgeolekupoliitika, kus otsuseid langetab vaid nõukogu. Ja
kolmanda samba valdkond on politsei- ja õigusalane koostöö
kriminaalasjades, kus taas langetab otsuseid vaid nõukogu. Teise ja
kolmanda samba puhul peab nõukogu otsus olema ühehäälne ning igal
riigil on seega vetoõigus. Nõukogu võib otsustada kasutada sillaklauslit
ning siirata teatavad küsimused kolmandast sambast esimesse.
Euroopa Liidu üldise poliitilise suuna kinnistab Euroopa Ülemkogu, kuid tal
puudub volitus võtta vastu õigusakte ehk võimukandja poolt väljaantav
õigusliku reguleerimise vahendeid, mille täitmine on kohustuslik.
(Wikipedia, Politics of the European Union)
(Europa, ELi institutsioonid ja muud asutused)
Eesti roll Euroopa Liidus
Ka Eestil Euroopa Liidu liikmena on võimalus ja kohustus kaasa rääkida
annaabi.ee 
