liigu. · Mitteühtlases väljas on nende laengute asukohas väljatugevus erinev ja suurema tugevusega väljas asuvale dipooli otsale mõjub suurem jõud. · Kuna tahke lisandi dielektriline läbitavus on suurem kui õlil (T = 7..8, õ = 2,2 ), hakkab dipool liikuma suurema väljatugevuse suunas. · Dipooli otste lähedal tekib välja täiendav mitteühtlus, mistõttu dipoolid liituvad ja moodustavad piki elektrivälja jõujooni kulgevaid ahelaid e sillakesi. · Sillakesed juhivad voolu ja nende temperatuur tõuseb trafoõli · Dipoolide liikumine paneb ka õli liikuma. Õli liikumine raskendab sillakeste tekkimist Külmemissioon katoodi pinnalt · Elektroodide teravate nurkade lähedal on väljatugevus suur · Katoodi nurga lähedale moodustub elektronide pilv · Elektronid liiguvad anoodi poole ja põhjustavad põrkeionisatsiooni · Põrkumisel molekulidega tekivad ka gaasilised laguproduktid Läbilöögi kanal on gaasiline. Gaasi tekitavad:
-3 -2 10 ...10 , senjettelektrikutel ja ebaühtlase struk- takse tihti koos tahkete isoleermaterjalidega. Elektri- -2 tuuriga dielektrikuil u. 10 . Viimaste materjalide suh- väljas lisandid polariseeruvad ja kogunevad suure- teliselt suur tan väärtus on tingitud polarisatsioonist ma väljatugevusega piirkondadesse, moodustades ja osalahendustest. elektroodide vahel sillakesi, mis soodustavad vede- liku läbilööki. Dielektrikute põhiomadused ja -parameetrid Tahkete dielektrikute puhul võib sõltuvalt rakendatud elektrivälja iseloomust (alalis-, vahelduv- · Polarisatsioon suhteline dielektriline läbi-
planeeringu, teedevõrgu ja puude-põõsaste masside paigutuse, kuid dendroloogilise osa iseloomustus puudub täielikult. Plaanidel ei ole eraldatud isegi leht- ja okaspuid, vaid kõik puud on antud ühesuguse graafilise märgiga. 19. saj II poole parke iseloomustab veel mitmesuguste arhitektuursete väikevormide küllus. Parkides võis leida mitmeid erineva kujundusega paviljone, lehtlaid, supelmajakesi, kaunistustega sillakesi, murtud sambaid, obeliske, monumente ja palju muudki. Kindlasti ei puudunud romantilised motiivid, nagu kunstlikud varemed jms. Eriti rikkalikult leidus neid Palmse pargis, samuti Keila-Joal ning mujal. Veel üks mõis, mille geneesis on võimalik aimata erinevaid ajastuid, kuigi suurem osa informatsioonist on ajalootolmus lihtsalt kaduma läinud: see on Raadi mõis Tartus. Vanadelt fotodelt võib näha itaalia palazzolikku rõõmsameelset ja natuke toretsema kippuvat härrastemaja
annaabi.ee 
