Rippsild
Esimesena
kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks
peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20.
sajandi alguseni ehitati Eestis peamiselt puu- ja kivisildu, mis sajandi lõpu poole asendusid
raudbetoon sildadega. Antud sajandi lõpus hakati rajama ka rippsildu, kuid neid on võrreldes
teiste sillatüüpidega vähe (Rääsk 2006). Eesti Tehnikakõrgkooli üheks rajaks ja
silmapaistvamaks sillainseneriks peetakse Ottomar Madisoni (1879-1959) (Aare 2008).
Töös antakse ülevaade rippsilla tüübist ning ajaloost. Lähemalt on juttu Akashi Kaikyo ja
Roosisaare rippsillast. Need sillad valiti, kuna esimene on maailma ja teine eesti pikim
rippsild. Samuti paikneb Roosisaare sild autori kodukohas Võru linnas. Akashi Kaikyo sillal
on suur transpordigeograafiline tähtsus, teenindades 23 000 autot igapäev ning ühendades
Jaapanit sisemaaga
annaabi.ee 
