Rippsild
mis võimaldas kuiva jalaga saada teisele kaldale. Keeruline on määratleda sildade
ehitamiskunsti tekkemaad, kuna seda hakati viljelema maailma eripaigus suhteliselt
üheaegaselt, nagu näiteks Kesk-Ameerika, Kaug- ja Lähis-Ida ning Vana Egiptuse
ühiskondades. Ajaloolased arvavad, et esimene inimese poolt ehitatud sild rajati üle Niiluse
2650 ema Vaarao Menese ajal (Matve 1978).
Samamoodi pole täpselt teada millal esimene sild Eestisse ehitati. Arvatakse, et
sillaehituskunst jõudis Eesti aladele 13. sajandi paiku ristisõdijate vahendusel. Esimesena
kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks
peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20.
sajandi alguseni ehitati Eestis peamiselt puu- ja kivisildu, mis sajandi lõpu poole asendusid
raudbetoon sildadega. Antud sajandi lõpus hakati rajama ka rippsildu, kuid neid on võrreldes
teiste sillatüüpidega vähe (Rääsk 2006)