Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu
Bütsantsiriigis Türgis ja naabruses tänase Armeenia ja Gruusia territooriumil arenes teede- ja sillaehitus edasi ka peale
Rooma lagunemist). Lääne-Euroopas olid esimesed tegevused 8-9 saj Hispaanias. Hispaania sillad olid teistsuguse
sümmeetriaga kui Rooma omad. Järsu pealesõiduga, terav- ja ümarkaared ühes sillas. Näiteks Martiorelli Barcelona
lähistel. Antud silla avad 10 38 15m.
Prantsusmaal Karl Suur valitsemise ajal 8 9 saj algas taas tähelepanu pööramine teede- ja sillaehitusele.
Keskajal ei olnud sillad enam uhkuse asjad vaid ikka praktilised sõjalised, sellest ka sildade varustamine
kaitsetornidega ja maaomanik võis neid ohu korral lõhkuda.
12 saj said suured jõed nagu Donau ja Reini jõgi uusi sildasid, mida ehitasid erinevalt Rooma ajast munkade
vennaskonnad. Nende aeg oli lühike, sest 13 saj tegutsesid aktiivselt linnatsunftid, kes selle äri endale haarasid.
Vennaskonna sild Lõuna-Prantsusmaa Pont d`Avignon 12 saj L 900m võlvide sille 33m