Eesti nahkhiired
olla. Eelkõige sõltub see looma suurusest ja lennutüübist.
Tilluke kääbus-nahkhiir toitub sääskedest ja kihulastest,
suurkõrv aga suudab püüda mitte ainult lendavaid, vaid ka
puuokstel istuvaid putukaid.
Päevase aja veedavad nahkhiired varjunult, jaheda ilmaga
jäävad loomad magama, aeglustub ka nende ainevahetus
ning langeb kehatemperatuur. Päevaste varjepaikadena
kasutatakse puuõõnsusi, kirikutorne, pööninguid,
pesakaste, sillaehitisi.
Putukatest toituvad nahkhiired on meie kliimavöötmes kas
rändava eluviisiga, näiteks suurvidevlane lendab talveks
umbes tuhatkond kilomeetrit lõuna poole, või paiksed, kes
jäävad meil talveunne, näiteks lendlased. Talveuni kestab
enamasti oktoobrist aprillini ning sel ajal elavad nahkhiired
suvel kehasse kogutud rasva arvel.
Talvitumispaikadeks on koopad ja keldrid, kus on stabiilne
temperatuur ning kõrge õhuniiskus. Liiga külmas ruumis
annaabi.ee 
