Leedu ajalugu
Kaubandus ja käsitöö eraldusid põllupidamisest, leidis aset kaupmeeste
ja käsitööliste migratsioon.
Leedu ühiskond jäi siiski valdavalt külaühiskonnaks. Mesindus ja kalandus kõrvalharud,
eksportisid peamiselt karusnahku ja vaha. Talupidamine rajanes vabadel talupoegadel ning
pärandataval eramaal. Hakkasid aga järjest rohkem sattuma aadlike mõju alla. Kujunesid
vallad, mida valitsesid vürsti poolt määratud aadlikud. Ilmusid spetsiaalsed koormised, tee- ja
sillaehitajate andmine. Valitsejate võõrustamine, kui viibis nende alal. Vabad kodanikud olid
kohustatud sõja ajal riigi kaitsele asuma rahuajal aga kindlusi ja kaitserajatisi rajama. Esialgu
ei olnud ületamatut seina vaba talupoja ja sõjamehe-aadliku vahel. Pidev sõjaolukord nõudis
aadlike ridade täiendamist silma paistnud talupoegade hulgast. Hakkas tekkima ka juriidiline
eristamine. Aadli jaoks olid oluliseks sõjalkäik ja saak ning valitsejaga läbisaamisi. Enamuses