Kuidas võita kurja?
Kuidas muudmoodi
selgitada kõiki suurriikide valitsejate karmi käe all sündinud imesid, inimkonna
hindamatuid aardeid? Kurja lõplik võitmine teeks ainult halba, kuna siis lõpeks ka
edasiviiv võitlus heaga. Sõjakuseta ja, kui soovite, õeluseta poleks olemas ei Egiptuse
püramiide, aastatuhandetevanuseid eeposeid ega ei ühelgi tasemel poliitikat. Oleks
kiviajal iga hõim üksteist aidanud ning ei kordagi abivajajale selga keeranud,
kummardaks me arvatavasti tänagi tuld ning kodumetsas silkavaid kitsi, keda
kiviodadega karjakesi jahtida.
Ükskõik, kui palju headust ülistatakse ning propageeritakse, on edasiarenemiseks
vaja ka pisut kurja ning mis seal salata, veidike õelust pesitseb eranditult igaühes.
Muidugi tuleb tõmmata piir kurjategija surma üle õlgade kehitamise ja massimõrvade
korraldamise vahele. Kui palju tahes annab üdini headesse inimestesse uskumine meile
südamerahu ning lohutust, ei tohi maailma õigete värvide avastamine lükata meid teise
äärmusesse.