Diana Leesalu
asjade olemusse süüvivad inimesed. Vaiba alla pühitud põhjuste ja tagajärgede päevavalgele toojad.
Kibestunud ärapanemist kumab minu arvates pigem vanemast generatsioonist, kuid see ei ole hetkel
oluline.
Aga kas ma siis pean lausa oma hoolivuse ja tundlikuse sisse neid koledaid sõnu pikkima? Tõesti
pean, kui ma tahan lõpuni aus olla. Kui ma tahan, et oleks päriselt, siis ma pean. Ja seda ma tahan.
Kas te kujutate ette, et ma panen oma raamatus ringi silkava vene rahvusest päti tänavapoisi
rääkima nagu inglise dentelmeni? Ahh? Mina näiteks ei kujuta. Või on teil tõepoolest arvamus, et
ööklubis sõbrad silmist kaotanud noor tudengihakatis valib sõnad kenasti pühakirjast, kui katus
järjest rohkem ja rohkem sõitma hakkab? Kas teid ennast ei võtaks pisut ropendama, kui mõni
idikas teie koolikoti wc-potti topiks? Kas mitte ühtegi vandesõna ei tuleks üle teie huulte, kui
annaabi.ee 
