E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
kummagi
sõber. Ma armastan teid mõlemaid (siin surus ta jälle poiste käsi), siis armastame kõik
kolmekesi üksteist -- kuni surmani. Eks ole, jah?»
Siin pani tüdruk poiste käed oma kähe pihu vahel kokku ja piilus argse naeratusega mõlema
silmi.
Häbi on tunnistada, aga tõeks ta jääb, et meesterahva süda on sulavam kui lumi, kui
naisterahva mahe pilk teda päikesena soojendab. Ka meie kakelvennad raputasid mõni
siljnapilk hiljem kui sõbrad teineteise kätt, ja nüüd Emmi -- nii oli nende lepitaja nimi -- oli
see, kes neid pilkas ja naeris nagu vallatu plika kunagi.
Häbenedes pean tunnistama, et nüüd mõistmatu elajas Tarapita see õnnelind oli, kes mõistlike
inimeste patud oma koeranaha peale pidi võtma. Esiti pidi täisealine ja suursugune Tarapita
ühe lapse (Emmi) käest halbade eluviiside pärast läbitungiva noomituse vastu võtma. Teiseks