Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
• kas kahjustuskohas võiks leiduda viiruspartikleid, viiruse antigeene või nukleiinhappeid;
• missugune on oletatava viirusinfektsiooni korral antikehade dünaamika vereseerumis – s.t. kas
on vajalik koguda paarisseerumid või piisab IgM tüüpi antikehade määramisest.
Materjali valik:
• Hingamisteedest võetakse haiguse ägedas staadiumis 1-5 haiguspäeval kuiva vatitampooniga
alumise ninakarbiku piirkonnast tugeva pöörava liigutusega nii, et preparaadis oleksid
silinderepiteelrakud.
• Ajuvedelikku peab olema vähemalt 2 ml, sest tavaliselt on viirus ja antikehad (AK) madalates
kontsentratsioonides. Tihti võetakse paralleelselt vereproov, et uurida antikehade suhet
liikvoris ja veres.
• Nahavillidest võetakse süstlaga 1 ml vedelikku haigustekitaja isoleerimiseks või
elektronmikroskoopiaks. Transpordil jääb vedelik süstlasse.
• Nahahaavanditest võetakse materjali tampooniga kahjustuse ääreosast, tüügastest võetakse