Sellist laavat nimetatakse karbonatiidiks, Ol Doinyo Lengai oma naatriumirikkuse tõttu natrokarbonatiidiks. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani geograafilised koordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse. Õhuhapniku ja niiskusega kokku puutudes porsub tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, kui karbonatiitse laava temperatuur on ligi 510 C siis teised laavad üle 1100 C, samuti on karbonatiitne laava kõige vedelam maailmas. Natrokarbonatiitne laava helendab öösiti oranzilt, kuid mitte nii heledalt kui teised. Karbonaadid on mineraalid, mis valdavalt settivad mereveest. Neist on moodustunud karbonaatkivimid, näiteks lubjakivi. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit
harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis see laava on unikaalne süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks ning mis on ainuke maa peal. Inimesed, kes asustasid selle piirkonna panid ka sellele mäele nimeks jumalamägi. Pilt 1966.aasta purskest. 3-4. august 2003 Ol Doinyo Lengai on aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 2008 aasta juunis. Kihtvulkaan asub 2960m kõrgusel. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud rifistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Vulkaan asub hõredasti asustatud piirkonnas, kus läheduses peaaegu ei elagi inimesi ning järeldades võib öelda, et see on ohutu. Kasutatud allikad: www.volcanodiscovery.com www.rippon.net http://et.wikipedia.org/wiki/Ol_Doinyo_Lengai http://frank.mtsu
Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada. Põlevkivi keemiline koostis Põlevkivi on kerogeeni sisaldav kihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb orgaanilisest, karbonaatsest ja silikaatsest osast. Põlevkivi orgaanilise osa moodustab kerogeen, mis annabki sellele maavarale energiaallikana olulise väärtuse. Keemilises mõttes on kerogeen orgaaniliste ainete segu sisaldades nii lineaarseid kui aromaatseid ühendeid ning lisaks süsinikule ja vesinikule ka lämmastikku, väävlit ja hapnikku (Tabel 1). Orgaaniliste ühendite sisaldus põlevkivis võib olla vahemikus 10-65%, seejuures Eesti põlevkivide kukersiidi ja graptolliit-argilliidi (vanema nimetusega
rühma üldnimetus). Põhimassi hulka kuuluvad metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit, magnentiiti ja põhiliselt ka troiliiti. Seda on kerge eristada tema pronksivärvuse tõttu. Magnetiit on tähtsaim mineraal süsiniku kondriitides ning ta on ka mustja klaasja sulamiskooriku peamine komponent. Kvarts esineb maakoores tihti aga meteoriitides mitte. Akondriitideks neid jämedateralisi kivimimeteoriite, millel kondiitrid puuduvad. Need on tardunud silikaatsest sulamis, mis tähendab, et nad on magmalise tekkega. 5 Pilt 1. Meteoriit. Raudmeteoriitide keemiline koostis sisaldab peamiselt rauda(79-94%). ja niklit(5- 9%). Nendes leitakse kahte tähtsat nikkelraua sulamit. Vastavalt kamasiiti, mis on raudmeteoriitidele iseloomulik nikkel-raua sulam, milles on kuni 7,5% niklit. Veel esineb kivimites süsiniku, vaske, fosforit, väävlit ja koobaltit
Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Inimkehas on niklit 0.9-9mg. Levik Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid nagu näiteks pentlandiit (FeNi)9S8, milleriit NiS, aga ka mõned silikaadsed mineraalid, näiteks garnieriit (Ni,Mg)6Si4O10(OH)8. Niklit toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest (Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas) või silikaatsest toormest (Uus-Kaledoonias, Kuubal, Filipiinidel, Indoneesias jm). Üldvarusid maismaal hinnatakse 70 miljonile tonnile. Nikli sisaldus on hästi suur tee lehtedes(7.6mg/kg) ning mõningates ubades, kus see on ensüümides tähtsal kohal. Avastamine ja nimetus Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana-Hiinas üle viie tuhande aasta tagasi. Individuaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog Axel Fredrik Cronstedt Rootsi looduslikust nikkelarseeniidist NiAs 1751
ürgsest loodusest. Nii nagu lilled, rohi, puud silmale ilu ja elamiseks sobilikku keskkonda loovad, nii teevad seda ka kivid. (3) 1. Kivimi mõiste Kivimid tekivad geoloogiliste protsesside käigus, mis määravad nende koostise, esinemisvormi ja leviku. Kivimid koosnevad reeglina mineraalidest. Erandjuhtudel ei vasta kivimid sellisele määratlusele. Nii näiteks koosneb obsidiaan vulkaanilisest klaasist tardunud amorfsest silikaatsest laavast, mitte mineraalidest. Jämepurdkivimid, näiteks konglomeraadid, koosnevad peamiselt teiste, murenemise käigus purunenud kivimite tükkidest. (1) Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. (1) Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali
annaabi.ee 
