7. Soolade omadused: reageerimine metallidega, alustega. 8. Molaarmassi arvutamine. 9. Ülesanded( protsent, mass, saagikus) 10. Metallide füüsikalised omadused. 11. Metallide keemilised omadused. 12. Mis on korrosioon ja kuidas selle vastu saab? 13. Leelismetallid ja nende ühendid. 14. Leelismuldmetallid, iseloomustus ja nende ühendid. · Leelismuldmetallid on: Mg, Ca, Be. Looduses neid vabalt ei leidu, need esinevad karbonaatide, sulfaatide ja silikaatidena. Need on väga aktiivsed metallid. Mg- hõbevalge, kergesti sulav. Ca-hõbevalge, veest 1, 5 korda raskem. Ühendid: Kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Kaltsiumsulfaat CaS04 ehk kips. Ehitusmaterjal, lahaste koostises. Kaltsiumkarbonaat CaCO3 ehk lubjakivi (paas, marmor, kriit) · Leelismetallid on: Na, K, Li. On aktiivsed metallid, esinevad looduses ühenditena. LM on pehmed, kerged, madala sulamistemp. Ühendid: Naatriumkloriid NaCl ehk keedusool.
· Ksenoonfluoriididest lähtudes on valmistatud ksenoonoksiide ja oksohappeid. · Ksenoonoksiidid on väga tugevad oksüdeerijad. 60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? · Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul. Lihtainena kaevandatakse siiski ainult kulda. · Enamasti kaevandatakse oksiidide, halogeniidide, karbonaatide ja silikaatidena. Perioodis paremal paiknevaid metalle kaevandatakse sulfiididena. 61. Selgitage d-elementide aatomiraadiuste perioodilist muutumist, sh lantanoidset kontraktsiooni ja sellest tulenevaid omadusi, lähtudes aatomite elektronstruktuurist. · Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. · 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. · 6. perioodi d-elementide raadiused on praktiliselt samad kui 5. perioodis
Pindmine niiskus Kapillaarniiskus (kolloidne) (kristallvesi) Eraldub õhu käes kuivatamisel Eraldub kuivatamisel Eraldub temperatuuril temperatuuril 20...30 °C temperatuuril üle üle 500 °C 100 °C Hüdraatniiskus Hüdraatniiskus kuulub kristallhüdraatide koosseisu ja esineb kütuse mineraalsetes lisandites kas silikaatidena, näiteks Al2O3 · 2SiO2 · 2H2O ja Fe2O3 · 2SiO2 · 2H2O, või sulfaatidena CaSO4 · 2H2O, MgSO4 · 2H2O. Hüdraatvee sisaldus moodustab ainult mõne protsendi kütuse üldisest niiskusesisaldusest; tuhasisalduse suurenedes suureneb ka hüdraatvee osakaal. Seotud ehk kolloidne ja adsorptsioonniiskus Kaevandatavad kütused on kapillaarpoorsed kolloidsed kehad. Niiskus on sel juhul seotud molekulidevaheliste jõududega ning see asub nii nende kehade pinnal kui ka mahus.
annaabi.ee 
