Eestis: Anton Nõmmikesimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart. Alfred Lillemamulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart. Agromullastiku rajoneerimise skeem (kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. MULLA MINERAALOSA Maa sisemuses 4 suuremat vööd e. geosfääri: SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. SiMa vöö (räni+magneesium). Vahevöö. Maa tuum Maakoores on (Hapnik 50%, Räni 25%, Al 7%, Fe 4%...) Mineraale jagatakse: a) tekke alusel (primarsed, sekundarsed). b) geoloogilise tähtsuse järgi (olulisemad: kvarts, päevak, vilgud graniidis) c) keem koostise järgi (ehedad-1 el. Väävliühendid- sulfiidid. Halogeenühendid. Oksiidide klassi- Kvarts 12% maakoort, primaarne. Hapniku sis hapete soolad- sulfaat, karbonaat, fosfaat, silikaat. Süsivesinikühendid)
Rein Kask muldade hindamise e. boniteerimise alane uurimistöö Heino Kärblane Asutused: RPI ,,Eesti Põllumajandusprojekt" RPUI ,,Eesti maaparandus projekt" VAL (vabariiklik agrokeemia laboratoorium) 2 Mulla mineraalosa ja selle kujunemine Maa sisemuses võib esineda 4 suuremat vööd e. geosfääri, mille piires aine omadused, olek, termodünaamilised tingimused erinevad 1. SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. 8 elementi Mendeleejevi tabelis on mahuga 98,8% 2. SiMa vöö 3. Vahevöö 4. Maa tuum Maakoores on väga vähe elemente, mida kohtame üksinda (Cu, S,..). Enamasti on mineraalid. Mineraale jagatakse: 1) geoloogilise tähtsuse järgi 2) aine sisemise ehituse alusel 3) oleku alusel 4) keemilisel koostisel põhinev klassifikatsioon Mineraalide jaotamise klassid: 1. ehedad elemendid 2. sulfiidid 3
annaabi.ee 
