EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA
Aedviljadest:
Naerised, hiljem kaalikad ja hapukapsaid kasvatati kõige enam.
Naereid ja kaalikaid keedeti, küpsetati tervelt reheahjus ja kasutati teiste toitude
lisandina.
19. saj. levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga
üsna varsti asendamatuks toiduaineks.
Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal.
Kõrvale võeti soolasilku ja või kasteti kartul silgusoolavette.
Kartuleid keedeti koorega, kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa
kartulisisust kaduma.
Kastmetest:
Kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste.
Hapupiimale lisati koort ja sibulat.
Kasutati ka lihasoolvett.
Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi.
Jahuna kasutati odrajahu.
Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega.
Joogiks: