Talurahva toidud
Kuni XX sajandi alguseni oli kohvi tarvitamine
peaaegu tundmatu. Kohv oli külaliste tarvis, kuigi vahel keedeti ka pühapäeva hommikul oma
pere tarvis. []
Muutusid ka päevased söögiajad. Õhtune peamine söögiaeg toodi nüüd lõunale.
Tavaks sai lõunaks keeta korralik soe toit. Suvel ja sügisel söödi varahommikuti oodet. Ka
talvel söödi nüüd kahe korra asemel kolm korda. Süüa tehti nüüd tihedamini. []
Üha enam hakati toidukaupa ostma poest. Vähenes kodune silgusoolamine. Silkude ja
soolaheeringate ostmine suurenes. Aedadesse toodi uusi aed- ja puuviljasorte (nt tomat).
Pipart ja vürtse kasutati vähe. Leibagi hakati rohkem poest ostma. Oma küpsetatud saiu ja
pirukaid peeti ikkagi paremaks. Täiesti uudne argitoit oli vorsti-, liha-, juustu-, jm kattega
võileib. []
Oma majapidamise saadustest olid esikohal sealiha, piim, kartulid, aed- ja juurviljad.
Kanu peeti rohkem munade kui linnuliha pärast. Laual kasvas värske liha osatähtsus. Poest sai