Keskaja söögikombed
sajandil kodunes meie kartul. Esialgu valvasid mõisnikud
hoolega, et naised, kes kartuleid maha panid ja need sügisel
üles võtsid, mugulaid koju ei viiks. Naised olid aga nupukad:
õmmeldi riidest pisikesed kotikesed, pandi sinna mõned
mugulad ning seoti nööriga jalge vahele. Sealt polevat naisi
läbi otsitud. Niiviisi saadud kartuli seeme.
Pealine kartulikõrvane oli soolasilk. Silgukauss seisis laual,
igaüks võttis sealt silgu sabapidi, lõi vastu kausiäärt
''uimaseks'', et sool silgult maha rappuks, ja hammustas
kartulit kõrvale. Silku söödi ka nii, et pandi soolased silgud
ühes kartulitega keema või asetati kuumadele kurnatud
kartulitele, kus nad pehmeks tõmbusid. Heeringat söödi aga
väga vähe.
annaabi.ee 
