Rahvuskalendri tähtpäevade toidud
on alles tuhkapoisi ,,viskamine," kuid tuhkapäeva traditsioonilised toidud hakkavad vaibuma.
Madisepäev- (24. veebruar) rahvuskalendris üks tuntumaid tähtpäevi, mille kommetes tuleb kevade
lähenemine selgelt esile. Toitudest olid madisepäeval mitmed keelatud, nagu kartulid, kapsad, piim. Kardeti
kartulite ja kapsaste ussitamist, piima riknemist jne. Sel päeval söödi: praetud sealiha, seapead kaalikalohkude ja
porganditega, kartulitega keedetud soolakala, notti, silgukastet, odrajahukörti kartulitega. Tänapäeval ei tunta
enam hirmu kartuli ja piima söömise ees, et see võiks riknema minna. Samuti ei sööda tänapäeval enam otseselt
sellele päevale omaseid toite.
Lihavõttepühad- (liikuvad pühad) kevadpühad olid rõõmupühad. Pärast paastuaega võidi jälle liha süüa.
Sellest on pühade nimetuski ,,lihavõtted". Mõnes kohas toodi suur tükk liha lauale, teisel keedeti Suure Laupäeva
õhtul vasikalihasülti, küpsetati vasikalihapraadi
annaabi.ee 
