Tallinnas olid nii kitsad, et ei saadud kasutada kõike klassitsismile omast kasutada nt vahekoridoride asemel trepid ja galeriid. Kolonnaad-samuti ei saanud Tlns teha, selle asemel tehti lihtsalt klassistsismi seinamustriga detaile. Klassitsitlikud hoonete välisuksed on väga iseloomulikud. Ruumijaotus hoonetes jäi põhiliselt samaks, laokorrusele tehti ruumi juurde, mõnikord ehitati ümber ka vahelaed ja mantelkorsten. 1684-Toompea tulekahju Seintel kasutati silekrohvi, lubjatud seinad või püsttriipudega tapeet,valge lagi, mille all oli ........., suurtest laudadest värvitud põrand, valged ahjud, vertikaalne akendega ja sirge ukseava. Range, alalhoidlik, puhas, õdus, mugav, lihtne, selgus, tasakaal, reeglid! Nt. muusikamaja (Engel), Gümn hoone, Stenbocki maja Vanalinn kui elukeskkond Historitsism 1830-1900 Paindlik planeering, väiksemad toad, vahekoridorid. Taheti õdusust ja mugavust. Toad kuhjati üle mööbli, drapeeringute? Ja nipsasjadega
suhteliselt paksu kihina ning seejärel kujundatakse pind ebaühtlaselt reljeefseks, "lainetavaks"; vahel jäljendatakse ka aluspinna vorme, nagu see vanal ajal kombeks oligi. Samuti kasutatakse tavakrohvide puhul viltimistehnikat, kus krohv kantakse aluspinnale ja pind tõmmatakse ühtlaseks ja siledaks. Mõne aja möödudes, segu tardumise faasis, hõõrutakse pind märja käsnaga ringikujuliselt üle selle tulemusena muudetakse viimistlus "käe jäljega" veelgi elavamaks. Sellist silekrohvi tehnikat on kasutatud palju vanalinna arhitektuuris. Märga krohvimörti on võimalik harjata (nn "antiikkrohv") või struktureerida erinevate mustritega struktuurrullide või pahtlilabidate abil. Vähesel määral on vanade hoonete puhul kasutatud ka kellustruktuuriga krohvi, kus mördi struktuur koosneb keskmise mõõduga kolmnurksete kellude jälgedest tulemuseks on üsna efektne vaatepilt, kuid töö on aeganõudev ja vajab vilumust.