Keskaeg - Poliitiline ajalugu
vürstiriikTsehhiala-MoimirI1.vürst-rajaja-Rostislavsõltumatupiiskopkond-sõdaS
aksaga-langesungarlased
Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas (1241-1242). Pärast Venemaa vallutamist
(1240) Tungisid mongolid Ida-Euroopasse. Vägi jaotati kaheks: peajõud, mida juhtis
Batu-Khaan ja eelvägi, mida juhtis Haidu. Rünnak algas aprillis 1241
Eelväed tungisid Haidu juhtimisel Poolasse, rüüstasid Krakovi. Seejärel võitsid nad
Saksa Ordu, Poola ja sileeslaste ühisväed ning rüüstasid Sileesiat. Tsehhist löödi
mongolite eelvägi tagasi ning nad suundusid Ungarisse appi peajõule.
Saksamaal kuulutati välja mongolite vastane ristisõda.
Põhiväed suundusid otse Ungarisse, nad võitsid Ungari sõjaväge Mohacsis ja rüüstasid
Doonau madalikul. Nad ründasid horvaate, kuid said lüüa. Mongolite sõjavägi sõdis ja
rüüstas kuni detsembrini Ungari pinnal. Detsembri lõpus hõivati Buda (Ungari pealinn).