IVkesk = ; IVef = I 2 = . (4.15) 3 3 Trafo nimivõimsus S1 = S2 = 1,05 U a I a (4.16) Alaldi B6 võimsustegur Ua Ia 1 cosϕ = = = 0,95 (4.17) S1 1,05 Kolmefaasilisi sildalaldeid kasutatakse nende heade tehniliste omaduste (väike pulsatsioon, suur võimsustegur) tõttu kõige enam. Tänapäeval kasutatakse türistoridel põhinevaid sildalaldeid eelkõige väga võimsate alalisvooluajamite toiteks. Väiksema võimsusega ajamites kasutatakse mittejuhitavaid dioodalaldeid ning pinge reguleerimiseks eraldi pulsilaiusmuundureid. Mittetüüritavad dioodidel põhinevad sildalaldid on kasutusel ka alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurites
erinevad üksteisest oluliselt. Vaatamata sellele on paljud juhtimisviisid realiseeritud ja peamiselt töötavad aktiivalaldid kahel põhimõttel. Seega on esimeseks põhimõtteks klassikaline loomuliku kommutatsiooniga sildalaldi, mis juhib positiivset voolu ilma mistahes juhtahelata. Negatiivse voolu juhtimiseks mootori elektrilisel pidurdusel peavad transistorid olema avatud lülititalitluses. Teise põhimõtte kohaselt kasutatakse voolu alaldamiseks ja alaldatud pinge juhtimiseks transistor-sildalaldeid, milles vabavoolu dioodid juhivad negatiivset voolu ilma pinge juhtimiseta rekuperatsiooniperioodi vältel, nagu on näidatud joonisel 1.6, c. Mõlemal juhul võib vool olla nii positiivne kui negatiivne. Kahtlemata on transistorlülitite juhtimine palju keerulisem kui türistoride juhtimine toitevõrguga sünkroniseerimise vajaduse tõttu, kuid kasu sellest osutub mõnevõrra suuremaks. Joonisel 1.6, d on näidatud sisendpinge (pidevjoon) ja sisendvoolu (punktjoon) kõverad. Nagu
annaabi.ee 
