Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
puudub. Pole tegemist üksnes Hornungi kirjutatuga. Murdeliselt esindab Põ-Eesti keskmurde idamurrakuid. Grammatika
on käsitluslaadilt deskriptiivne, sisaldab rööpvorme.
Hornungi keelekasutus: mainib, et eestlased ei tarvita f-i; h-d sõna algul mõnes paigas hääldatakse, mõnes mitte; sõna
keskel hääldatakse h-d; konsonandi kao tulemusel võib sõnas esineda silbivahe; esmakordselt konstateerib
vältevaheldust. Järgib Forseliuse kirjaviisi. Hornungi grammatika kandvaim osa on morfoloogiakäsitlus, sõnade
käänamise ptk eelkäijate omast parem. Sõnatuletuse osa morfoloogias. 5 käänet. Rahvaste nimetusi moodustatakse
sufiksitega. Toob välja 9 käändtüüpi. Vana arvusüsteem. On eesti keeles täheldanud totaalsuse ja partsiaalsuse
vastandust. Panus: ta grammatikas leidub mitmeid Viru jooni