Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
stereotüüpe). Kõne avaldub kolmes vormis: suulises, kirjalikus ja sisekõne vormis. Ülemineku
vormiks suuliselt väliskõnelt sisekõnele on lapse egotsentriline kõne — väliskõne iseendale.
Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda liikideks: kõnelemine, kuulamine, lugemine ja
kirjutamine. Ütluse liigendamine toimub kolmel tasandil (Leontjev, 1965): silbitasand,
foneetiliste sõnade (süntagmade) tasand, fraasitasand. Silbitasandil liigendub kõnevool
(täpsemalt süntagma) silpideks ja silbirühmadeks. Fraasitasand ja ütlus: Ütlus on väikseim
suhtlemisüksus. Teda iseloomustab mõtte terviklikkus. Keeleliselt koosneb ütlus lausest või
lauserühmast. Kõne seisukohalt aga liigendub ütlus fraasideks. Keeleliselt on fraas kas
lihtlause või liitlauses osalause. Igal juhul on fraaside piiril pikem paus kui süntagmade vahel
ning fraasi iseloomustab lõpuintonatsioon.
annaabi.ee 
