NIMEKORRALDUS koondkonspekt
Rõhk nimedes: püüame
algkeele rõhku säilitada. Palju kolmesilbilisi sõnu, kus rõhk võib olla mujal kui Eestis. Eesti
keeles rõhu kõikumine on nendes sõnades vaba. Eesti keelele erioamane see, et meil tuleb
anda nimedele tinglik välde. Eesti keele välted peavad võõrnimedes ka kajastuma. Võimalik
öelda seda, et kuigi me teame, et välted on komplitseeritud nähtus (sõnade lühenemise ja
kvantitatiivse muutumise teel), enamasti nimedes tuletatavad silbistruktuurist. Kui teine silp
on kinnine, siis välde on enamasti II.
KÄÄNAMINE. Aktiivsed ja passiivsed käändtüübid. Ühed on avatud kõigile uutele sõnadele,
passiivsed need, mida tänapäeval enam ei laiendata. Võõrnimed kuuluvad aktiivsetesse
tüüpidesse. Võõrnimedes tüvevokaal i. Kui lõppeb s-iga ja pole rõhuline silp, siis on se.
Kohanimedes võib olla ik arenenud iku. A-tüvevokaaliga käänduvad kohanimed:
Jeruusalemm, Petlemm
annaabi.ee 
