Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
stroofid on kaheksarealised.
Vilepi luuletustel on üldiselt selge ja reibas rütm, mis on saavutatud traditsioonilist
silbilis-rõhulist neliktrohheust kasutades. Sellelähedast värsimõõtu kasutas regivärss
ning eesti kõnekeelele on rõhulise esisilbi tõttu trohheiline rütm omasem kui nt
jambiline. Silbilis-rõhulises meetrumis on korrastatud pearõhusilpide esinemine ja
silpide üldarv. Neliktrohheuses vahelduvad neli rõhulist silbipositsiooni nelja nõrga
silbipositsiooniga alustades pearõhusilbist. Vilepi luules on levinud ka värsijalgade
arvu korrastatud vaheldumine, kus nelikstroofis vahelduvad nelik- ja
kolmiktrohheused. Selline rütmis avalduv seaduspära kutsub esile ootuse oma
kordumise järele, kuid Vilepil esineb tihti kõrvalekaldumisi, mida lugeja peab
rütmihälbeks. Samas võib värsimõõduga vastuollu minevate värsside abil lugeja lahti
raputada harjunud rütmiinertsist ja monotoonsusest