EESTI KEELE STRUKTUUR
vahel seoseid, nii on tähendatud, et häälik i esineb pea kõigis keeltes sellistes sõnades,
mis viitavad väiksele. A esineb, mis viitab suurusele, laiusele.
SILP
Silp on kõnes esinev kõige väiksem hääldusüksus. Silpidest kombineeritakse
sõnu, seepärast pole ka häälikul üksi tähendust vaid ta saab selle sõnas. Silbi ülesanne
on muuta häälikud kõnes kergesti hääldavaks ja tajutavaks.
Silbiosad: serv ehk lävi, tuum, sõlm ehk seina serv ehk lõpp. Tähtsaim on
tumm ja see on kõigil silpidel, silp võib ka ainult tuumast koosneda. Sest lävi ja sõlm
võivad ka puududa. Kui silbi tuumaks võib olla ainult vokaal, siis servad võivad ka
olla konsonandid.
Silpide liigitamine on oluline, et määrata väldet. Silpide liigid: lühikesed ja
pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas.
Silbipiir (silbitamine):