Hääldus ja hääldusteadused
ülesannet: konsonandimoodustuse ilmekamad ja ka tähenduslikult kandvamad jooned avanevad suuresti tänu
naabervokaalide abile (nt "kõvade" ja "pehmete" konsonantide vastandus vene või iiri keeles!)
Seega põhinebki artikuleerimine (suhtlemine häälikute varal) just kõne silbilisel ülesehitusel.
Iga keel kujundab silpe ja häälikujärgnevusi oma väljakujunenud reeglite järgi: mõnes on võimalik
vaid silbimudel CV ehk lahtine silp (konsonant + vokaal), teine kasutab ka konsonantlõpulisi ehk
kinnisi silpe CVC(C). Kõige enam erinevad keeled selle poolest, mis kombinatsioonides üldse
võivad häälikud liituda. Vastavad reeglistikud selle või teise keele jaoks võtab kokku fonotaktika.
4.3. Konsonandisüsteemid
Kuigi häälduselundid on kõigil inimestel ühesugused, ja nagu nägime, ka häälikumoodustuse alused