"silbilistst" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

 Tarvastu, Paistu järgsilpides e – a, nt obeza ‘hobused’; Morfoloogia  imperatiivi keeldkõnes da-infinitiiv, nt ärä minna ‘ära mine’;  tingiva kõneviisi minevikus liitvormid, nt ollus ‘olnuks’, ei tullus ‘ei tulnuks’;  hVn-lõpulised seesütleva vormid sagedastes adverbistunud vomides, nt kähen ‘käes’;  e-tunnuselised TA mitmuse vomid, nt jalGel ‘jalgadel’; Sõnamoodustus  a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’;  ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm  Halliste, Karksi, Paistu murrak.  Rohkelt läänemurde naabermurrakutega ühiseid jooni.  Vokaalide reduktsioonid ja kaod rõhututes silpides, nt armasten ‘armastanud’;  anDa ja tunDa II vältes;