Hääldus ja hääldusteadused
Paljudes keeltes on kvantiteedil ka tähendusi eristav,
fonoloogiline roll selgekujuliseks näiteks on keeled nagu tsehhi või ungari (nende kirjas märgib
akuut pikka vokaali, tavaline täht lühikest) või siis läti, kus pikkusmärgina kasutusel makron
(rõhtjoon tähe kohal, vrd klassikaline ladina). Põhimõtteliselt on oluline eristada häälikukvantiteeti
(vokaal on fonoloogiliselt pikk või lühike, konsonant võib esineda geminaadina ehk topelt) ja
silbikvantiteeti. Nt ladina või araabia keele rõhureeglid rajanevad nimelt silbi, mitte ainult hääliku
pikkusel). Eesti välted on kvantiteedifonoloogia ilmekas näide. Siin sünnib just silbivälte
kahesugustest võimalustest esimene fonoloogiline eristus nimelt I ja II-III välte vahel (vrd lühi- ja
pikksilpe; kaldsulgudest näeme, et lähedaste Q2- ja Q3-sõnade segmentkoostis kattub):
Q1: sada /sata/ Q2, Q3: saada (kiri) /sa:ta/, (tahan) saada /sa:ta/
annaabi.ee 
