Vanaaeg
eKr. Olles varasest ajast tuttavad nii kiilkirja kui ka egiptuse hieroglüüfidega, suutsid
foiniiklased neist mõlemast õppides arendada märksa lihtsama oma kirja. Nagu teisedki
muistsed kirjasüsteemid, sai ka foiniiklaste tähestik alguse piltkirjast, kuid siin hakkasid
märgid peagi tähendama üksnes häälikuid. Esmalt märkisid nad silpe. Et aga semiidi keeled
on väga kaashäälikurikkad - täishäälikud on olulised vaid muutelõppude näitajatena - siis
leiti peagi, et piisab silbikeskse kaashääliku tähistamisest. Nii kujuneski Foiniikias 22
kaashäälikust koosnev tähestik. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes,
oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav ja nii sai lugemis- ja kirjutamisoskus kättesaadavaks
senisest märksa laiematele ühiskonnakihtidele. Tähestik levis nüüd kiiresti kogu Kaananimaal
ja muutus I aastatuhande vältel eKr Ees-Aasias enamkasutatavaks kirjaviisiks. Juba varakult
lõid kreeklased selle põhjal oma alfabeedi