ÕLIDE JA RASVADE ISESÜTTIMINE LINAÕLI NÄITE
Sellisel temperatuuril
toimub eksotermiliste protsesside kiiruse järsk tõus, mis lõpetab isekuumenemise süttimisega.
(Talvar, 2009, lk. 88)
Temperatuuri, mille juures algab süsteemi isekuumenemise kiirenemine kuni süttimiseni, me
vaatleme kui isesüttimistemperatuuri. Madala isesüttimistemperatuuriga võivad olla nii
vedelikud kui ka gaasid. Madala isesüttimistemperatuuriga on näiteks taimne õli. Mitmetel
gaasilistel ühenditel, näiteks silaanil (SiH4), broomvesinikul (HBr), broomatsetüleenil
(C2Br2) on isesüttimistemperatuur alla 290-320 K (170C... 470C). Õhuhapniku käes need
gaasid tavatemperatuuril süttivad. Seega võib kõiki põlevaineid tinglikult jaotada kahte
gruppi: ained, mille isesüttimistemperatuur on üle 320 K (470C) ja teine grupp, kus see on
alla 320 K(470C). Esimese grupi ained on võimelised süttima ainult välissüüteallika toimel.