Martin Luthet King
ehkki neid on raske uskuda. Kuid see on tõsielu.
Oma kibedate kogemuste najal teame: rõhuja ei anna vabadust iialgi vabatahtlikult; rõhututel
tuleb seda nõuda...
Juba palju aastaid kuulen ma: ,,Oodake!" See sõna kumiseb neegrite kõrvus tüütu
monotoonsusega. Tegelikult tähendab see: ,,Mitte kunagi."
Oma konstitutsioonilisi õigusi oleme oodanud 340 aasta. Aasia ja Aafrika rahvad liiguvad
oma eesmärgi poole reaktiivlennuki kiirusega, meie aga venime nagu koormat sikutav
setukas. Ja ometi on kõik, mida me tahame, saada kohvikus takistamatult kätte tass kohvi või
teed... Nendel, kes oma nahal pole kunagi tunda saanud segregatsiooni alandust, on
nähtavasti väga kerge öelda: oodake! Kui oled aga näinud märatsevat jõuku, kes oma lõbuks
lintsib su isa ja ema; kui oled näinud, kuidas asja ees teist taga uputatakse su vend või õde; kui
oled näinud, kuidas raevunud politseinikud külvavad su vennad ja õed üle sõimuga, peksavad,