keedupoti, ema jättis selle sinnapaika, sest oli uusmaasaaja tütar. Mt. vihastas ja karjus: "Nunnad ja mungad, vaarao!". Ema püüdis teda keelata, aga see ei mõjunud, sest mt. teadis, et ema sõltus tema vanaemast ja onust, ta oli temas 17 aastat vanem ning raha oli tal ainult 25 rubla, mille ema oli saanud mt. isa käest. Mt pidas end talle sülle langenud õnneks ning võis röökida kui tahtis. Oma armastust välendas ta metsiku trampimise, raske ja tüütu kaelasrippumise ning juustest sikutamisega. Kingitustena emale käis ta aias kääridega lilli lõikamas. Üle nende peade lendasid reaktiivlennukid, mt. kartis ja tahtis ära minna, ema aga ütles et lennukid pole ohtlikud ning lohutas minategelast. Nad korjasid pangetäie pihlakamarju ning hakkasid kodu poole minema.Vahepeal nad puhkasid, siis püüdis minategelane lennukeid silme eest ära saada ema hirmutades. Jõe ääres jäi ema Teiste-Leidaga juttu ajama, minategelasel kästi kodu poole minna. Ta läks väga aeglaselt ning
sirgeks raputades ülespoole, nii et männiseemiku juured oleksid sirged ja juurekael jääks 1 cm sügavusele. Siis istutuskiil vajutatakse teist korda maasse vähemalt istutuslõhe sügavuseni sellest 5 cm kaugusele ning surutakse kinni kõigepealt taimejuurte alaosa, tõmmates kiilu vart esmalt enda poole. Kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Lõpuks kontrollitakse taime muldakinnitumist selle kerge sikutamisega. Tuleb jälgida ka mõningaid asju : · Kui teist korda ei suruta kiilu esialgse sügavuseni, siis jääb istutuslõhe alaossa tühimik, kus võib kuivada narmasjuurte alaosa. · Kui istutuslõhe sulgemisel ei tõmmata kiiluvart esialgu enese poole, vaid surutakse taime poole, siis jääb jällegi istutuslõhe alaossa tühimik. · Väike madal istutuslõhe.
annaabi.ee 
