Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos (“Aheldatud Prometheus”), Sophokles (“Kuningas Oidipus”) ja Euripides („Orestes“) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse
Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos ("Aheldatud Prometheus"), Sophokles ("Kuningas Oidipus") ja Euripides (,,Orestes") lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse
annaabi.ee 
