"sikuga" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

tütarlapsega, nukuga, kes nagu päike oleks sära' nud, kui ta korralikumalt soetud oleks olnud. Tal on siK» kaasas, suur sikk, must või valge, ei mäleta. See pan lind mõtlema. Tüdruk mind ei huvitanud, aga sikk! la ei armasta neid loomi, neil on habe ja sarved. Ja nii meesterahva moodi. Ja haiseb kui sabatilt tulnu. Ma ei lausunud sõnagi. Sain ju eküü. Kas tegin õigesti, härra kohtunik? Saatsin tüdruku ja kapteni üles tuppa, jätsin nad üksinda, tähendab sikuga. Tulin ise alla ja hakkasin jälle ketrama. Pean teile ütlema, et mu majal on alumine ja ülemine korrus; tagumine sein on vastu jõge nagu teistelgi silla majadel ja nii alumise kui ülemise korruse aknad on jõe poole. Niisiis ketran. Ma ei tea, miks ma munklummutisele mõtlesin, nähtavasti tuletas sikk teda meelde ja ka tüdruk oli pisut metsikult riides. Äkki kuulen ülevalt kisa, midagi kukub maha ja aken avatakse. Jooksen