Sõled
KÄEVÕRUD
Keskmisel rauaajal on kantud pronksist ja hõbedast käevõrusid, mille eeskujud
pärinevad peamiselt balti aladelt. Rohkesti on leitud jämenevate otstega võrusid. Need
on kuusnurkse, teravovaalse, trapetsi- või rombikujulise ristlõikega ja sageli
kaunistatud. Ornament jaotub üldiselt tahkude kaupa ja koosneb peamiselt ringidest,
lipsukestest, rombidest või kolmnurkadest. Iseloomulikud on motiivide vööndid ja
kokkujooksvad read, tihti esineb siksakki. Mõnikord on käevõrude otstes pikirenn.
Teine enamlevinud tüüp on kolmnurkse ristlõikega massiivsed keskharja ja
äärerantidega võrud. Need on sageli hõbedast. Osa neist on kaunistatud ringide,
poolringide ja täketega. Kasutati ka spiraalvõrusid ja laiemaid õhukesi lameda,
lamekumera või pikiharjaga käevõrusid. Need on otstelt, harvem kogu pinnalt
kaunistatud täis- ja poolsilmade, täkete ning joontega. Eelviikingiajal levisid Soome
annaabi.ee 
