Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
1806 kaot Rootsi Pommeris pärisorjus, kui Rootsi kuningas otsustas Pommeri aadli
omavalitsuse likvideerida ja kuulutas pärisorjuse kaotatuks. Teotöö jäi püsima, maa võeti tp
ära. Pidi jääma pigem mõisnikele. Hakkas toimuma suur maade mõisastamine. 1846 endisest
vorpommerist ( Rootsi, nüüd Preisi), oli suur osa Mõisates. Talurahva vabastamine väga
halbadel tingimustel
Mecklenburgis 1820. Pm sama printsiibiga nagu Liivi- ja Eestimaal. Maa läks mõisnike kätte,
kaot tp siklik sõltuvus, pidid jätkama teotööd mõisa raames. Isegi renditingimused olid ainult
mõisniek suva järgi kehtivad. Aktiivne endiste talude mõisastamine.
Poolas pärisorjuse kaot toimus vastavalt sellele, kuhu alla poola kuulus ( Venemaa-Austria-
Preisi vahel oli jagatud). Vabastamine vastavalt alale, kellele ta kuulus. Kosjuzko ülestõus
1794(Rus vastu), kus kõik talurahvas kuulutati vabaks, venelased surusid maha, midagi väga
ei tulndu sellest