AJALOOFILOSOOFIA
kui nähtamatut kätt, mis sunnib inimesi majandusreeglitest kinni pidama.
Sama võib olla mitmes muuski ajaloo lõigus.
Collingwood ei ole ainult kirjeldav vaid ka normatiivne. Ta ütleb, kui-
das ajalugu uurima peab. Loone arvab, et see viimane on viga, sest näiteks
majandusajalugu on juba muutunud. Sedagi uuriti kunagi nii, nagu Collin-
gwood arvas, aga enam seda ei tehta.
21
Loone hakkab erutatult nihelema. . . see on probleemne väide. Collingwood tegeleb ük-
sikisikuga ja ei vaata teda institutsiooni osana. Näiteks Nelsoni plaane Trafalgari lahingus on
võimalik taastada, sest need täitusid, Prantsuse–Hispaania omi aga mitte. Tegelikult saame
ju taastada küll, sest käsud olid enamasti kirjalikud. (EL)
22
Sellest väitest kumab suur uskumus sellesse, et kirjasõna ei valeta. Aga kas mõtted on
üldse kuidagi salvestatavad? Kas nad on üldse lineaarsed? Mõtted on ju mitmemõõtmeli-
sed? Kui sageli on inimene endagi ees aus
annaabi.ee 
