Kol- manda meetodi puhul langeb koormus lineaarselt iga päevaga. Reaalses elus võib olla põhjuseid kirjeldatud koor- muse langetamise viisideks, kuid neile tasub eelistada neljandat meetodit, mille puhul koormust langetatakse progressiivselt, st. esialgu vähem ja seejärel langust suurendades. TREENINGU MAHU LANGUS Treeningu mahtude langetamine on oluline andmaks aega pikaajalisest treeningust taastumiseks. Madala inten- siivsusega treeningud ei ole treeniva efektiga, küll aga stimuleerivad ainevahetust suunas, mis oli iseloomulik eelnenud treeninguperioodile. Suure mahuga näiliselt “ohutud” treeningud kasutavad energiavarusid ajal, kui neid peaks võistluste ootuses suurendama. Lisaks kulub energiatootmises aminohappeid, mida peaks võimalikult maksimaalselt rakendama taastumisprotsesside valgusünteesi teenistusse. Madala intensiivsusega treeningu
iseloomustab elektrivälja jõudude tööd positiivse laengu edasi viimisel ühest punktist teise. Potentsiaali tähistatakse fii () tähega. Positiivselt laetud keha elektriväljas olev positiivne laeng tõugatakse kehast eemale. Järelikult liigub positiivne laeng elektrivälja suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole. Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva inten- siivsusega kuhjumisi. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U = 1 2. Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga: = 1 + 2 + 3 + n... 2.0 Alalisvool (põhikooli füüsikakursusest) 2.1 Vooluring
annaabi.ee 
