Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
aastal ehitati siiski hooneid küllalt stiihiliselt ja hõredalt. 1885. aastal
kinnitatud linnaplaani kohaselt nähti aga Toomemäe ja vaksali vahelist ala aktiivse
arengupiirkonnana. Jaamahoone juurde rajati lai diagonaalne puiestee Kuperjanovi
tänava jätkuna. Nähti ette hoonestada Veski ja Vallikraavi tänavate piirkond. Ala kujunes
eriti just oma linnapoolsemas osas n.ö harituma rahva elupaigaks. Ülikooli õppejõud,
ametnikud, üliõpilased ja teenistujad tähendasid ka suhteliselt siivsat hoonestust, viisakat
ehituskvaliteeti ja elamuid, millel lisaks seintele ja katusele ka tibake arhitektuuri leidus.
Tartu lõikes leiab sealt kindlasti eelmise sajandivahetuse puitarhitektuuri paremiku. Siiski
leidub piirkonna raudteejaamapoolses osas ka lihtrahvale mõeldud tagasihoidlikumaid
üürielamuid.
Puidust linnaosadele on iseloomulik pigem küllalt ühtlane arhitektuurne tase, kus
esindatud küll erinevad ajastud, stiilid ja esinduslikkus, puudub aga üks dominantne