Ain Kaalep elulugu
kes käsuga rindele aetud, päris tões ja vaimus kaitses
võib-olla sealt pääsnud, võib-olla ka
seal langenud, maha maetud, kuni selleni, et juba võõral maal
seda näitas, kel rohkem on jõudu
ei oleks nii raske mul seista siin, ja kättemaksjana külvas seal
ent kes teab, kuis see asi mul ongi siis ennekuulmatut õudu...
olin hoopis võib-olla see, kes viis
siitrahvast Siberi-rongi?
Mu hinges on muidugi mõista lein,
See munder, ei seda salata saa, kui mõnestki relvavennast
ju siinmail end nii väga määris, ma mõtlen, kes tandrile maha jäi.
et lausa põlgust ja vihkamist Ent ka häbist ei säästa ma ennast!
pikiks aastakümneiks vääris.
Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel
kesk linna liiklusekära,