Arengupsühholoogia - lapsevaatlus
Mängides rääkis Robert
väga palju oma emale, mida ta teeb. Ta näitas emmele, milline auto on ema oma ja milline isa
oma. Tema jutt oli ladus, sorav ja ta hääldas ka kõiki häälikuid nii nagu peab, mis on 4-
aastasele kohane. (Soopõld&Talvik, 2009)
4-aastasel lapsel peaks olema kujunenud monoloogi alged, st. laps räägib meelsasti oma
tegevusest ning mänguasjadest, jutustamisel kasutab peamiselt lausungite ahelat ehk ühendab
lauseid üht tüüpi sidesõnaga (ja/ ja siisvms). (Hallap&Padrik, 2008) Robert käitus nii, nagu
nelja aastane käituma peaks. Ta tahtis väga oma emale näidata, kuidas ta mängib ja hüüdis
emale: ,,Emme, vaata mis trikki mu päästepaat teeb!'' Sellele järgnes häälitsus: ,,Õnnnnnn-
prõhh!'' Ja siis hakkas Robert selgitama oma mängutegevust: ,,Ma olen vee rallil, kus on vesi.
Käisin ära, nüüd lähen koju toon käru ja võtan paadi kaasa, tahan sõita ju seal. Nii pargin auto