SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. (Saarestikuriikidel vähe teisiti). Siseveed on riigi territooriumi lahutamatu osa mille üle riik teostab ülemvõimu samas mahus nagu kuival maal. Erandiks on teise riigi sõjalaevad, mis omavad puutumatust ja alluvad vaid lipumaale (siisko kohustatud järgima kaldariigi seadusi). Sisevete küsimus leiab konventsioonis ainult viitamist ja seda ei käsitleda seal sisuliselt. Sisevetes puudub üldise rahuliku läbisõidu õigus.. Välislaevad võivad sisemerre siseneda ja seal petuda ainult kaldariigi loal (va hädaoht, torm ja kaupu tuues ja viies). TERRITORIAALMERI – lähtejoonest mee poole avatud veeala. Seda eraldab siseveekoguest lähtejoon.
kaheksandal päeval pärast esimese kirja saatmist võttis Berzelius oma eitava otsuse tagasi, kirjutades: "Proov on uue metalli sool." 25. oktoobril 1844 tehti Peterburi Teaduste Akadeemia pidulikul koosolekul teatavaks uue elemendi avastamine. Berzelius õnnitles teadlast uue esimese Venemaal avastatud elemendi puhul, millele anti Venemaa auks nimeks ruteenium (Ruthenia - Venemaa). Clausi aga premeeriti 1845.a Demidovi preemiaga - 5000 kuldrublaga. Osann siisko vaidlustas Clausi prioriteedi. Ta tugines oma Uraali plaatinamaagi uurimisele ja nimetusele "ruteenium", mille ta oli esimesena välja pakkunud. Erilist kõlapinda tema protestid tol ajal ei leidnud. Alles eelmisel sajandil on mõned nõukogude ja välismaa teadlased taas arutlenud Osanni sansside üle ruteeniumi maagist eraldaja aule. Clausi tööga pandi punkt plaatinametallide avastamisloole. Nüüd olid kõik kuus plaatinametalli avastatud
annaabi.ee 
