Perekond ristik
saagis jääb põldristikust veidi alla. Ta kannatab ka ristikheinavähi läbi, mulla
ristikheinaväsimus esineb vähem. Seemnesaak on kindlam, seeme variseb kergesti.
Puhaskülvi ei tarvitata, sest taim lamandub. Ta annab ligi 120-240 kvintaali haljast või 25-50
kvintaali kuivatatud heina.
Valge ristikhein on tähtis karjamaataim. Ta on kestvam põld- ja rootsiristikust, eriti on
kodumaa seeme suure püsivusega. Ta sobib kergemaile kuivemaile muldadele ka niidu- ja
põldheina segusse, siiskeimal jääb põld- ja rootsi ristikust saagi poolest taha. Karjamaal on
valgel ristikul hea järelkasv, ta kannatab hästi sõtkumist ja söötmist. Võsundilise, roomava
kasvu tõttu võib kergesti täitsa tühikud heinakamaras. Seemne varisemise ja loomade
väljaheidete kaudu levib ta ise. Vastavalt oludele võib rohkus heinkamaras väga muutuda,
vihmastel aastatel tõusta, põuastel kahaneda. Puhaskülvi normiks on 10-15 kg kahjukülvis
hektari kohta