Ettekanne teemal 'Toakärbes'
Hingeavadest algavaid jämedaid trahheetüvesid kaudu pumbatakse
õhk keha mööda laiali kuni peenemate juussoonteni - kapillaarideni,
kust õhuhapnik läheb difusiooni teel keharakkudesse ja verre.
Hingamisliigutusi teostavad erilised lihased trahheesid rütmiliselt
kokku surudes ja lõdvendades.
Kärbes ökosüsteemis
Kärbes on suure viljakusega putukas, kui ühtki looma ei hukkuks, ületaks
üheainsa emase järeltulijate arv suvega 5 triljoni piiri.
Toakärbsed võivad siirutada ka mitmesuguseid haiguseid. Ühe kärbse keha
pinnal ja soolestikus võib leiduda kümneid miljoneid mikrorganisme,
sealhulgas ka tõvestavaid. Imilont, jalad ja keha katvad karvakesed on
heaks asupaigakas mitmesugustele bakteritele. Nii levitab kärbes
nakkushaigusi, eriti sooltenakkust (düsvaenteeria, tüüfus, koolera jt), ka
paelusside mune ja silmahaiguste tekitajaid.
Kärbestest toituvad konnad, linnud, sisalikud, ämblikud jt. Ka sügisesed
külmad hävitavad neid
annaabi.ee 
