Halliste kihelkond
(Riisalo 1968)
Hoolimata kõikvõimalikest hädadest ja tagasilöökidest aitas piirkonda taas jalule tõusta
linakasvatus. Raske töö ja tänuväärse saagiga kogusid kohalikud elanikud üsnagi arvestatava
varanduse ning võib arvata, et see kogutud jõukus võis olla üks põhjus, miks Hallistes mindi
varem, kui mujal, juba 1846. aastal, üle teorendilt raharendile. Raharent tõi endaga kaasa
talude ostmise ja müümise. Arvatakse, et Halliste kihelkonna Mulgi talust Tartumaale ja
mujale siirunud taluostjatega levis kaasa mulgi nimi, mis hiljem tähistas ka jõukamaid
elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee
valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna
lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud
Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel